Savi

Jõulukirik

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Enamik Eesti inimesi satub kirikusse just jõulude ajal, siis muutuvad kõik üleöö kristlasteks. Süüdistage palju tahate, aga olen minagi oma pere kirikusse vedanud just jõulude ajal. Lootus oli, et see saab tradistiooniks ja mitte ainult jõulude ajal. Kahjuks nii ei läinud. Mina moodustan meie perest ainult 1/5 ja minu soovid ei ole alati seaduseks.  Aga kirikust mõelda ja rääkida võib ju ka oma kodus. Nüüd on savist kirik koos inglitega kohe teleka kõrval, ehk liigub pilk ( no vähemalt reklaami pausi ajal) vahel ka kirikule, eriti kui seal sees põlevad nii kaunilt küünlad. 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Savi

Päkapikud piiluvad

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selle sügise tegemistest on suur osa keraamikal. Ei ole ma mingi keraamik ega ammugi mitte õpetaja, aga elu on nii kujunenud, et olen pidanud õpetama savi voolimist ja glasuurimist. Õnneks on olemas nii head tooted, et ebaõnnestumiseks jääb vähe võimalusi. Päkapikud pildil on ahjusoojad, samuti ühe-kommi-sussid. Glasuuritud sussid ootasid mind kaks aastat käsitöömaja ahju kõrval kapis, teadmata, kas nad mind üldse näevad. Aga kohtusime just õigel ajal, enne jõule. Seekord jäi minust maha sinna üks vahtraleht, mis ahju ei mahtunud. Ehk kohtume kunagi…

Panen siia ka mõned õpilaste tööd, mis esimene kord ahjust tulid. Homme lülitan sisse teise ahjutäie.

Savi

Pruun kohvilaud

 

 

Vahel saab ikka õmmeldud ka. Üks jõulukink. Piimakann ja koorekann on enda tehtud Mäetaguse käsitöömajas. Peale valmimist selgus muidugi, et liiga palju võtsid ahjus kokku ja piimapakk ei taha hästi sisse mahtuda. Alumise kruusi sain aga kingiks endiselt klassiõelt, praegu tunnustatud kutseliselt keraamikult Merike Hallikult. Laudlina on õmmeldud pruunist kangas ja peale aplikatsioonitehnikas kohvitassid, mille servas on avaus, kuhu saab panna salvrätiku.

Panen siia postituse alla ka mõned enda tehtud keraamikatooted eelmisest aastast. 
Savi

Valged jõulud.

Valged jõulud punasel keraamikal. Keraamilised päkapikud said mulle sel aastal eriti armsaks. Kahju ainult, et keegi mu vaimustust eriti ei jaganud ja neid keraamika töötubadesse valmistama ei tulnud. Täiesti juhuslikult üle jäänud väiksest savitükist sai alus teeküünlale ja seda valvavale inglile. Rääkida tahtsin aga hoopis majustustest selle keraamika sees. Neid küpsiseid valmistan ma juba viimased 5-6-7 aastat. Sain neid esimest korda maitsta Isetegija sünnipäevapeol ja hiljem jagas meister ka Isetegija.net´is retsepti. Tegu on 
Kreeka traditsiooniliste jõuluküpsistega – κουραμπιέδες, kus rohkelt mandlilaaste, tuhksuhkrut ja loomulikult Metaxat!
Väikeses ümaras kausikeses on aga tuhksuhkrus veeretatud jõhvikad.
Tort jäi selle aluse jaoks väikseks aga luban veel nende jõulude ajal suure valge tordi valmistada. Seni maiustan aga vanema tütre valmistatud trüflitega, need tulevad tal iga kord imelised välja.

 

 

 

 

Savi

Mosaiik

Seekord sai proovitud midagi uut – mosaiiktehnikas kaunistamist. Päris töömahukas ja pikk protsess andis julguse ka tulevikus oma kodu kaunistamisel kasutada mitte terveid plaate vaid nende tükke. Seda plaatide purustamise protsessi peab vähemalt pere meespoole eest varjatult tegema. Olen päris kindel, et nad ei mõistaks seda. See on umbes sama nagu lapiteki tegemiseks ostan poest uue kanga ja siis lõigun selle ribadeks selleks, et siis uuesti kokku õmmelda. Aga mulle MEELDIB.
Ja üks vastupidine arvamus ka, mida täna hommikul kuulsin. Väike Roosi küsib emalt: “Mis asi on käsitöö. Kas see on see töö, mida kästakse teha?”

Minu omad on siis paremalt esimene ja kolmas.
Savi

Tere jälle!

Olen ikka väga kaua hoogu võtnud, et siia mõni uus postitus teha. Ma ei saa ka praegu lubada, et hakkan tulevikus enamustest oma käsitööalastest tegemistest ette kandma aga minupoolne soov selleks on olemas. Ehk õnnestub ka midagi. Üheks postituste vähenemise põhjuseks oli peegelkaamera katkiminek. Tegelikult ei ole ta siiani parandusse jõudnud aga üritan nüüd tavalise digikaga midagigi üles võtta. Tehtud on ju palju!
Alates märtist olen tutvust teinud keraamikaga. Süüdi on selles minu uus osaline töökoht käsitöömajas, kus asub suur kõrgkuumusahi ja muudki.

 

Siin minu esimesed katsetused aga peagi võib see kollektsioon ka täiendust saada. Pildil poseerivad uued toakaaslased koos vanade tegijate – ristpistes tikitud roosipadja, paeltikandis tikitud kardinahoidja ja kootud linikuga.